Enrico Fermi

Dhyworth Wikipedya, an godhoniador rydh
Jump to navigation Jump to search
Enrico Fermi
Enrico Fermi 1943-49.jpg
Genys 29 Gwynngala 1901 Edit this on Wikidata
Rom Edit this on Wikidata
Mernans 28 Du 1954 Edit this on Wikidata
a kanker torr Edit this on Wikidata
Chicago Edit this on Wikidata
Trigva Statys Unys, Rom, Itali Edit this on Wikidata
Kenedhlogeth Itali, Statys Unys, Ruwvaneth Itali Edit this on Wikidata
Adhysk Doktour a Filosofieth Edit this on Wikidata
Alma mater
  • Scuola Normale Superiore
  • Pennskol Leiden
  • Pennskol Göttingen Edit this on Wikidata
Galwesigeth fisegydh, deviser, fisegydh damkanek, godhonydh sprusek, professor Edit this on Wikidata
Arvether
  • Pennskol Chicago
  • Pennskol Columbia
  • Pennskol Florens
  • Pennskol La Sapienza Edit this on Wikidata
Aswonnys rag statystygyon Fermi-Dirac, rewl owrek Fermi, gow gwir Fermi, patron Thomas-Fermi, kudyn Fermi, ynterweythres Fermi, ynterweythres kestav Fermi Edit this on Wikidata
Chyf delanwes Otto Hahn, Joseph Fourier Edit this on Wikidata
Pries Laura Fermi Edit this on Wikidata
Pewasow Pewas Fysegieth Nobel, Medalen Max Planck, Pewas Rumford, Medalen Matteucci, Medalen Franklin, Medalen Hughes, Pewas an Arethor Henry Norris Russell, National Inventors Hall of Fame, Arethow Kov Silliman, Medalen Barnard, Pewas Kov Richtmyer, Esel Kowethas Fisegel Amerika, Esel Estren an Kowethas Riel Edit this on Wikidata
Eseleth Kowethas Riel, Akademi Godhonieth Leopoldina, Akademi Lincei, Akademi Godhonieth an USSR, Kowethas Filosofiethek Amerika, Kowethas Amerika rag Avonsya Godhonieth, Accademia Nazionale delle Scienze detta dei XL, Akademi Kenedhlek a Wodhonieth, Akademi Godhonieth Turin Edit this on Wikidata
Sinans
Enrico Fermi signature.svg

Enrico Fernando Fermi (Gwynngala 29, 1901 — Du 28, 1954) o fysegydh Italek-Amerikan a oberas war an kynsa dasoberor sprusek ha gweres dhe wruthyl tybieth kwantum. Genys veu ev yn Rom hag ev a verwis yn Chicago a ganker.

Posek o ev dhe fysegieth perthyglow ha mekanek statystek. Fermi a waynyas Pewas Nobel yn Fysegieth yn 1938 rag y ober ow studhya radyoweythres dynys. Y ober a ledyas dhe'n diskudhans a newtronow lent, falsans sprusek, ha gwruthyl elvennow nag usi war an Vosen Beriodek a'n termyn na.

Yma'n erthygel ma owth usya an Furv Skrifys Savonek a-barth Kernowek kres.

Gold piece.png Onan a'n mil erthygel posekka war Wikipedya yw an erthygel ma.