Sigmund Freud

Dhyworth Wikipedya, an godhoniador rydh
Sigmund Freud
Sigmund Freud, by Max Halberstadt (cropped).jpg
Genys Sigismund Schlomo Freud Edit this on Wikidata
6 Me 1856 Edit this on Wikidata
Příbor Edit this on Wikidata
Mernans 23 Gwynngala 1939 Edit this on Wikidata
Loundres Edit this on Wikidata
Trigva Wien, Loundres Edit this on Wikidata
Kenedhlogeth Estrych-Hungari, Repoblek Almayn-Estrych, Kynsa Repoblek Estrych, Stat Keffrysek Estrych, Almayn Nazi Edit this on Wikidata
Alma mater
  • Pennskol Wien Edit this on Wikidata
Galwesigeth psychoanalydh, newrologydh, skrifer assays Edit this on Wikidata
Soodh professor Edit this on Wikidata
Arvether
  • Pennskol Wien Edit this on Wikidata
Aswonnys rag Die Traumdeutung, Civilization and Its Discontents, Totem and Taboo, Three Essays on the Theory of Sexuality, The Ego and the Id Edit this on Wikidata
Tas Jacob Freud Edit this on Wikidata
Mamm Amalia Freud Edit this on Wikidata
Pries Martha Bernays Edit this on Wikidata
Fleghes Anna Freud, Ernst L. Freud, Martin Freud, Oliver Freud, Sophie Freud, Mathilde Freud Edit this on Wikidata
Neskerens Edward Bernays, Lucian Freud Edit this on Wikidata
Pewasow Pewas Goethe, Esel Estren an Kowethas Riel Edit this on Wikidata
Eseleth Kowethas Riel Edit this on Wikidata
Sinans
FreudSignature.svg

Sigmund Freud (6 Me 1856 – 23 Gwynngala 1939) o newrologydh ostrian ha fondyer psychoanalysis, method klynykel rag arvreusi ha dyghtya kudynnow y'n brys dre geskows yntra godhevyas ha psychoanalydh.

Genys veu Freud dhe gerens Yedhowek yn Freiberg, y'n Emperoureth Estrych. Ev a gwalifias avel medhek yn 1881 orth Pennskol Wien ha dalleth y ober klynykel ena yn 1886. Yn 1938, Freud a dhiberthas Estrych rag skapya an Nazis. Ev a verwis yn Ruvaneth Unys yn 1939.

Freud a dhisplegyas fordhow ober therapewtyk kepar ha keffrysyans frank ha diskudha treusperthyans. Y dhasstyryans a reydholeth dhe yssynsi furvow yowynk a'n ledyas dhe furvya komplek Oedipus avel pennrewl a dhamkanieth psychoanalytek. Freud a dhisplegyas y dybieth a'n brys diswar kepar ha model an kesweyth brysel a id, ego hag ugh-ego. Kynth usi y dybyansow ow teklinya, yma meur a dhelanwes dhe psychoanalysis yn brysonieth.

Yma'n erthygel ma owth usya an Furv Skrifys Savonek a-barth Kernowek kres.

Gold piece.png Onan a'n mil erthygel posekka war Wikipedya yw an erthygel ma.