John Maynard Keynes

Dhyworth Wikipedya, an godhoniador rydh
Jump to navigation Jump to search
John Maynard Keynes
Keynes 1933.jpg
Genys 5 Metheven 1883 Edit this on Wikidata
Kergront Edit this on Wikidata
Mernans 21 Ebrel 1946 Edit this on Wikidata
Firle Edit this on Wikidata
Kenedhlogeth Ruvaneth Unys, Ruvaneth Unys a Vreten Veur hag Iwerdhon Edit this on Wikidata
Alma mater
  • Kolji Eton
  • Kolji an Myghtern
  • Pennskol Kergront
  • Skol Sen Faith Edit this on Wikidata
Galwesigeth erbysydh, awgrymer, politeger, filosofer, professor, lyskannas, skrifer anfugieth, person negys Edit this on Wikidata
Soodh Esel Chi an Arlydhi Edit this on Wikidata
Arvether
  • Pennskol Kergront Edit this on Wikidata
Aswonnys rag The General Theory of Employment, Interest and Money, Indian Currency and Finance, The Economic Consequences of the Peace, A Treatise on Probability, A Treatise on Money Edit this on Wikidata
Parti Politek Party Livrel Edit this on Wikidata
Movyans Bagas Bloomsbury Edit this on Wikidata
Tas John Neville Keynes Edit this on Wikidata
Mamm Florence Ada Keynes Edit this on Wikidata
Pries Lydia Lopokova Edit this on Wikidata
Kespar Duncan Grant Edit this on Wikidata
Pewasow Keskoweth Ordyr Bath, Pewas Adam Smith, Esel an Kowethas Erbysmetrek, Esel Akademi Breten Veur Edit this on Wikidata
Eseleth Akademi Riel Godhonieth Sweden, Akademi Breten Veur, Akademi Art ha Godhonieth Amerika Edit this on Wikidata
Sinans
JM Keynes signature.svg

John Maynard Keynes, kynsa Yurl Baron Keynes, CB (5 Metheven 1883 – 21 Ebrel 1946) o erbysiethor Bretennek. Y dybyansow, gelwys erbysieth Keynesek, o delanwes meur war dhamkanieth arnowydh erbysek ha politek keffrys ha war bolisiow erbysek ha toll a lies governans. Ev a leveris y talvia dhe wovernans usya skantlyns toll ha arghanti dhe hedhi an effyethyow a kildro erbysek, difygow ha sewenow. Onan a'n tasow a gowrerbysieth dhamkaniethek arnowydh.

Genys veu John Maynard Keynes yn Kergront, Pow Sows. Y das o John Neville Keynes, arethor erbysieth orth Pennskol Kergront. Y vamm o Florence Ada Brown, awtour a vri ha dasformyer sosyel. Keynes eth dhe Golji an Myghtern, Kergront, yn 1902, dhe studhya awgrym.

Onan y garoryon dhrudh o an artydh Duncan Grant a wrug ev metya yn 1908. Keynes o maglys ynwedh gans an skrifer Lytton Strachey. Y hevel y hwrug Keynes hedhi sewya karoryon gethreydhel dres Kynsa Bresel an Bys. Yn 1918, ev a vetyas Lydia Lopokova, donsyer korol russek a vri. Keynes ha Lopokova a wrug demmedhi yn 1925.

Yn 1942, Keynes a veu stallys yn Chi an Arlydhi avel Yurl Keynes a Tilton yn konteth Sussex. Esel an Parti Livrel. Keynes a verwis a shora kolon yn y ji nessa yn Tilton, Sussex Est.

Yma'n erthygel ma owth usya an Furv Skrifys Savonek a-barth Kernowek kres.

Gold piece.png Onan a'n mil erthygel posekka war Wikipedya yw an erthygel ma.